Pangad nügivad energiamärgiseid, ettevõtted ei võta vedu

Eestis kehtivad energiamärgised on Euroopas ühed rangeimad, näiteks meie A-energiaklassi arendused maksavad 20–30% rohkem kui Lätis ja Leedus. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet, selgitab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.

Uued keskkonnanõuded ei peaks täna kellelegi üllatusena tulema ning on pehmelt öeldes üllatav, et samal ajal, kui ettevõtjad on hoogsalt süsiniku jalajälje arvutamiseks valmistunud, peab riik ise tempot liiga kiireks, tõdeb ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir.

Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.

Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.