Donald Trump: see ei ole minu sõda

Taas on möödunud nädal, mille tooni sättis USA president. Kui eurooplased ähvardavad ja seejärel ähvardust täide ei vii, on nad vaguralt ja loodavad, et keegi bluffi tähele ei pannud. Kui sama teeb Donald Trump, ütleb ta tuima enesekindlusega, et pole kedagi ähvardanudki ja muidugi oli must alati valge.

Istanbulis neljapäeval suurmeeste kohtumist ei tulnud ja välja hõigatud megasanktsioonid, mis Kremli passiivsust peaks karistama, on ka endiselt senaator Lindsey Grahami või liidukantsler Friedrich Merzi sahtlis, olgugi et Kreml näitas nädalalõpu verise droonirünnakuga demonstratiivselt, mida tingimusteta vaherahust arvab.

Nädalavahetusel Tallinnas Lennart Meri konverentsil kohtunud otsustajad, analüütikud ja kommentaatorid olid samal ajal taas nõus, et Euroopa peab tegema ise rohkem, aga veel mitte täitsa ühtselt kindlad selles, kas koos ameeriklastega või ilma nendeta.

Üha kindlam on aga see, et sõda tuleb pidada kaua – olgu kuumalt või külmalt. Ja kui selles teadmises otsida konstruktiivset lootusekiirt, võib laenata president Kersti Kaljulaidilt, kes ütles möödunud nädalal Äripäevale nõnda: “Jah, me oleme kindlasti aeglasemad kui meie vastane, venelane … aga summa summarum, kui sa ikka oled majanduslikult rohkem kui suurusjärgu võrra võimsam, sa saad hakkama.”

Sõja suurim droonirünnak. Venemaa saatis pühapäeva varahommikul Ukraina pihta täiemahulise sõja suurima drooniparve. Ühtekokku 273 drooni sihtisid pealinna Kiievit, samuti idapoolseid piirkondi. Ukraina tulistas enda väitel alla 88, veel 128 olevat kukkunud alla tarkvaravea või kütusepuuduse tõttu. Üks inimene sai surma, mitu viga (nende seas ka lapsed).

Ida-Ukrainas käivad rasked lahingud Pokrovski ja Toretski ümber. Sõnum, mille Kreml taas saatis, on ühemõtteline: ei mingit tingimusteta vaherahu.