Tuleb edasi liikuda – suured tööandjad seovad palgatõusu karjääriga
Ettevõtted tõstavad palku peamiselt siis, kui töötaja liigub ametikõrgendusega edasi, omandab uusi oskusi või kui tööprotsesside efektiivistamine võimaldab kulubaasi hoida, aga mitte ainult.
Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Võrreldes eelnevate koroonakriisi järgsete aastatega on palgatõusud nüüd tagasihoidlikud, rääkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. "Enne oli 9-10 protsenti tõus, nüüd on keskmine 5-6 protsenti," ütles Seeder.
Statistikaameti juht Urmet Lee rääkis, et täpsustatud keskmise palga arvutus selgub homme, kuid koridor, kuhu kasv mahtuma peab, on selge. „See ei ole kindlasti kahekohaline ja pigem jääb 6-7% kanti, võib-olla alla natukene, võib-olla üles – see veel täpsustub,“ ütles Lee.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.