Ettevõtetele väljastati juulis pikaajalisi laene ja liisinguid 303 miljonit eurot, mis jääb juuni näitajale alla 9 protsendiga ja eelmise aasta samale ajale koguni 21 protsendiga.
Eelarvekõnelusteks valmistuv koalitsioon ootab pikisilmi neljapäevast majandusprognoosi, kuid kommertspankade eelvaatest saab juba täna aimu, milliseks lähiaastad võivad kujuneda.
Reedel fikseeriti 6 kuu ja 12 kuu euribor tasemel, mida viimati nähti 2024. aasta sügisel. Laenuvõtjatele oluline intressikomponent näib aga tõusu jätkavat.
Eesti keskmine netopalk on käesoleval aastal suurenenud 15%, mõjutades ka eluasemeturgu, kuid järgmisel aastal ei tule enam sarnast palgahüpet, ütles Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Kevad on kodulaenuturule toonud selge elavnemise: keskmised laenusummad on kerkinud rekordtasemele. Tegime eksperimendi, et uurida, milliseid intressimarginaale ja lisahüvesid pangad praegu kodulaenuvõtjatele pakuvad.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.