Minu Panama

Panama on tuhisenud läbi Islandi, Ukraina, Suurbritannia ja Venemaa ka Lätti. Me oleme äritegevuse varjamisega ümber piiratud, kuid teeme näo, nagu ei puutuks see üldse meisse.

Eesti kohta ju peale Edgar Savisaare esialgu rohkem nimesid avalikustatud ei ole ja nii loodetakse, et Panama paberitest neid välja ei tulegi. Poliitikud on end juba valmis seadnud loosungitega „see on seaduslik“ ja sellega paistab olevat teema juba ette maha surutud. Siseminister Hanno Pevkur keeras asja naljaks: Eestis pole ühtegi tanki, aga tankistid on. Päriselt on see tõsine probleem, et Eesti maksuvõlast pool kuulub offshore'e kasutavatele tankistidele. On see ikka vaimutsemise koht?

Me elame riigis, kus riigikogu erakondade järelevalve komisjoni juht, kunagine maksuameti juht Ardo Ojasalu ütleb, et ettevõtete eesmärk ei olegi makse maksta ja äritegevus ei saagi olla liialt avalik. Valitsus ei võta seisukohta äritegevuse varjamise teemal. Aga kui me praegu ei reageeri, siis millal veel?

Küsimus, kas äritegevuse varjamine ja korruptsiooni soodustamine on ka eetilised, saab ka advokaatide mantrast „see kõik on nii normaalne“ erinevaid vastuseid. Nagu ütleb Eestis IT-ettevõtte Adcash loonud prantslane Thomas Padovani, on liiga palju ebaeetilisi asju, mis on legaalsed. Sellest võiks nüüd midagi järeldada ka.