Ettevõtlusõpetaja: regulatsioonid ja skepsis lämmatavad noorte ettevõtlikkust

Kutseharidus ei ole pelgalt ametioskuste andmise koht, vaid üha enam ka kogukonna ja ettevõtluse arendaja. Saates “Kasvupinnas” räägivad kaks kogenud koolijuhti, kuidas nende juhitud õppeasutused vastavad põllumajandussektori vajadustele ja milliseid samme astutakse, et noored näeksid maaelus oma tulevikku.

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid.

„Kahel korral on olnud nii, et õhtul koju minnes mõtlen, et homme mul enam ettevõtet ei ole,“ meenutab Londonis tegutseva Eesti kuuenda ükssarviku ehk üle miljardi dollari väärt kindlustusäri Zego tegevjuht ja üks asutajatest Sten Saar.

Õpilasfirmast välja kasvanud ja nüüd juba kahe nädala vanuse firma Ränet asutajatel on ambitsioonikad plaanid. Kui Eestis on tuntus kogutud, on plaan laieneda välismaale, rääkisid ettevõtjad otse-eetris Kultuurikatlas konverentsi Äriplaan 2024 eel.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.