Tehisaru ise ei loo organisatsioonis selgust, küll aga muudab kiiresti nähtavaks selle, kui juhtkonnal puudub ühine arusaam sellest, mis on kõige tähtsam, kirjutab juhtimiskonsultant ja -koolitaja Eero Sikka.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks Eero Sikka hinnangul algavad paljud ettevõtete AI-projektid valest otsast;
- millised kolm sümptomit näitavad, et juhtkonnal puudub ühine arusaam kõige tähtsamast;
- kuidas teha lihtne test, mis paljastab enne järgmist AI-projekti organisatsiooni tegeliku kitsaskoha.

- “Hästi juhitud organisatsioonides võib AI luua erakordselt palju väärtust, aga just seetõttu on juhtimise kvaliteet muutunud tähtsamaks kui kunagi varem,” märgib juhtimiskoolitaja Eero Sikka.
- Foto: Erakogu
Viimastel kuudel on juhtkondades räägitud tehisintellektist rohkem kui ühestki teisest teemast. Arutatakse uusi tööriistu, koolitatakse töötajaid ja otsitakse järgmisi kasutusvõimalusi. Minu kogemus ütleb aga, et paljud organisatsioonid alustavad valest otsast.
Mis on kõige tähtsam?
Hiljuti esitasin ma ühes juhtkonna strateegia töötoas lihtsa küsimuse: mis on järgmise 12 kuu kõige olulisem eesmärk, mille nimel see ettevõte töötab? Laua taga istus kuus inimest. Sain kuus erinevat vastust.
See ei ole erand. Olen viimase aasta jooksul küsinud sama küsimust mitmetes juhtkondades ning näinud ikka ja jälle sama mustrit. Räägitakse kasvust, klientidest, efektiivsusest, digitaliseerimisest ja nüüd ka AIst. Aga kui paluda nimetada üks selge fookus, mille nimel kogu organisatsioon peaks praegu töötama, jäävad juhid hätta.
AI ei loo organisatsioonis selgust, vaid teeb kiiresti nähtavaks, kas juhtkonnal on ühine arusaam sellest, mis on kõige tähtsam. Kui juhtkond on suutnud selles kokku leppida, siis aitab tehisaru kiiremini edasi liikuda. Kui mitte, siis aitab AI lihtsalt kiiremini vales suunas liikuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid muudab juba praegu töömaailma. Kuigi paljud organisatsioonid mõistavad seda, alahinnatakse muudatuste ulatust endiselt, leiab rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Donald H. Taylor.
Tööheaolu teadus kannab sõnumit, et töötaja heaolu sõltub sellest, kui suure osa oma energiast peab ta kulutama pelgalt hakkama saamisele, see aga tuleneb otseselt sellest, kuidas tavaline tööpäev päriselt välja näeb, kirjutab heaoluekspert Aleksandr Michelson Äripäeva essees.
Kuigi ettevõtted investeerivad üha enam tehisintellekti, ei suuda enamik neist endiselt tõestada selle reaalset ärilist kasu, ütles AI koolitaja Gerlyn Tiigemäe AI Praktikute aastakonverentsil.
Mida rohkem on meie ümber tarka tehnoloogiat, seda tähtsamaks muutuvad inimesed, kes oskavad selle päriselt tööle panna, kirjutab Foruse nõrkvoolu paigalduse osakonna juht Berthe Miller.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.