Näiline kaasamine lõhub usaldust kiiremini kui ebapopulaarne otsus

Kaasamisest räägitakse organisatsioonides palju, kuid paljude inimeste jaoks seostub see pigem ajaraiskamise, näiliste arutelude ja juba tehtud otsuste kinnitamisega. Äripäeva raadio saates „Juhtimisaudit“ rääkisid Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik ja Milttoni konsultant Eva-Maria Kangro, kuidas muuta kaasamine sisuliseks juhtimistööriistaks.

Lepiku sõnul tuleb kaasamise halb maine sageli varasematest kogemustest, kus inimesi on kaasatud valel eesmärgil või halvasti läbimõeldud viisil.

„Inimesed tunnevad, et nende aega ja ekspertsust on raisatud,“ märkis ta.

Kangro sõnul on kehvast kaasamisest veel hullem näiline kaasamine, kus inimestelt küsitakse arvamust, kuid otsus on tegelikult juba tehtud. Selline kogemus vähendab usaldust ja tekitab tunde, et kaasarääkimisel ei ole mõtet.

Saates rõhutati, et kaasamine ei tähenda alati ühist otsustamist. Mõnikord on eesmärk inimesi informeerida, teinekord küsida tagasisidet, mõista vajadusi või arutada, kuidas juba tehtud otsust ellu viia.

„Kui otsus on tehtud, siis inimesed tahavad rääkida kaasa kasvõi selles, kuidas seda otsust ellu viiakse,“ selgitas Lepik.

Kangro sõnul on muudatuste puhul oluline mõista, et inimesed ei võta uut lahendust automaatselt omaks lihtsalt seetõttu, et see on juhtide või ekspertide peas hästi läbi mõeldud. Muutus on alati emotsionaalne protsess ning inimestel peab jääma tunne, et nad saavad aru, mis toimub ja mida see nende jaoks tähendab.

Saate lõpus rõhutati, et hea kaasamine algab selgest eesmärgist, õigete inimeste kaasamisest ja ausast kommunikatsioonist enne ning pärast protsessi.

Saatejuht on Helen Klettenberg.

Foto: Rain Jüristo Fotol: Liina Maria Lepik (vasakult), Helen Klettenberg ja Eva-Maria Kangro