Sel nädalal avaldas rahandusministeerium uuringu selle kohta, kuivõrd rahatargad on eestlased. Uuringust selgus, et Eesti inimeste säästudes on tekkimas suured lõhed.

- Värske uuringu järgi on kolmandikul eestlastest säästmisega suured raskused.
- Foto: Liis Treimann
“Meil on kolmandik, kellel on juba päris hästi säästudega ja kolmandik, kellel on ikkagi suured raskused,” rääkis rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid. “Ehk pigem on see lõhe tekkimas, kellel seda keskmist osa on jäänud järjest vähemaks. See on see murekoht.”
Inimesed, kes teenivad madalamat palka ja on kogunud vähe sääste, on ka vähem rahatargad, toob Aasalaid esile.
Intervjuus kuuleb lähemalt eestlaste rahaharjumuste, säästude ja finantsteadmiste kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Polina Volkova.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon tahab tugevdada inimeste finantskirjaoskust ning suunata eurooplaste hoiustel seisvad 11 triljonit eurot kapitaliturgudele.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.