Kui mõelda äri loomisele ja juhtimisele, siis on võimalik selgeid paralleele tuua eelneva näitega. Ainuke oluline erinevus on see, et üldjuhul pärast maja valmimist projekti ei muudeta, kuid ärijuhtimise puhul on äriplaan pidevalt muutuv juhtimisdokument.
Firmajuhtide väited, et nende äri ei vaja äriplaani, kuna see on liiga väike, liiga lihtne või seal töötab vähe inimesi, on tegelikkuses enesepetmine. Kui soovite alustada uue ettevõttega või luua olemasolevas uusi arengusuundi, siis proovige läheneda sellele tegevusele kui maja ehitusele. Planeerimisel tuleb vastata väga veenvalt kahele peamisele küsimusele: "kellele" ja "kuidas". Äriplaani mõistes tähendab nendele küsimustele vastamine strateegiate planeerimist.
Iseenesest mõistetav on finantsprojektsioonide koostamine, et täpselt määratleda, milliseid ressursse oleks strateegiate elluviimiseks vaja lisaks.
Kui selgub, et vahendeid on vaja juurde hankida, siis vajavad kaalumist erinevad alternatiivid, millistest allikates vahendeid juurde saaks, mis viib omakorda tagasi finantsprojektsioonide juurde, kus hinnatakse näiteks laenu tagasimakse võimekust ja lõppkokkuvõttes ka äri tasuvust.
Kui strateegiad ja finantsprojektsioonid on paigas, siis peab täpsustama konkreetsed tegevused, mis vajavad ärategemist lähiajal ja samuti ka pikemas perspektiivis - kuni viis aastat. Pikaajaline tegevuskava on vaja läbi mõelda selleks, et kõik tegevused, mida me teeme lähiajal, toetaks ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Tegevusplaan on konkreetseks sisendiks erinevatele projektidele.
Põhimõtteliselt on iga tegevusplaanis märgitud tegevus või tegevuste grupp eraldi projekt. Projektidega kaasnevad paratamatult viivitused, eelarve ületamised ja muud välistegurite poolt põhjustatud kõrvalekalded.
Seetõttu on vajalik regulaarselt vaadata üle äriplaani taktikaline pool ja finantsprojektsioonid ning kohandada need muutustele vastavalt. Kui mingite projektide osas selgub, et neid ei ole võimalik üldse teostada või teostamise kulud osutuvad mitmekordseks, siis tuleks üle vaadata ka äriplaani strateegilised osad - "kellele" ja "kuidas" - kuna need võivad vajada korrigeerimist.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.