Näitus "Mis linn see on... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel" annab ülevaate pealinna piltkujutistest ja iidse hansalinnaga seotud sümboolikast 17.-19. sajandi trükistes.
Kõrvuti tuntud panoraamvaadetega Matthäus Merian vanemalt ja Adam Oleariuselt on näitusele välja pandud vanim teadaolev trükis ilmunud Tallinna piltkujutis - Anthonis Goeteerise reisikirjas ilmunud vasegravüür 1619. aastast.
Näha saab ka vanimat Tallinna vaatega eestikeelset raamatut, milleks on uue testamendi esitrükk (1715) oma detailirohke puulõikes tiitelpildiga. Kunagistest kohalikele sakslastele suunatud trükistest saab näha veel linnavaatega frontispissi Tallinna lauluraamatust (1706) ja esimesest Tallinna rehkendusraamatust (1736).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näitusel eksponeeritakse ka mitut ainueksemplari. Üks neist on Lätist toodud kalender "Tage-Büchlein" (1670), mille tiitellehte ehib Tallinna vaatega puulõige.
Töid on ka hilisemast ajast. 19. sajandil Tallinna kujutamine trükistes sagenes. Sellele aitas kaasa uudse litotehnika kasutuselevõtt. Trükivalgust nägi näiteks esimene Tallinna reisijuht (1833). Tallinna ajaloolisi sümboleid - suurt ja väikest vappi - on kasutatud illustreeriva elemendina ka seaduseraamatutes, dokumentidel jm.
Autor: ÄP
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini