Eesti Energia koormast vaba

„Andsime natuke prioriteedi neile (Malaisia ettevõttele) partnerit valida,“ avaldas Sutter. Malaisia ettevõte tahtis pikaajalist partnerit, nii leppis Eesti Energia nendega kokku kriteeriumides, millele partner vastama peaks. Eestlastele oli kõige olulisem müügist võimalikult kõrge hind saada.

Oodatud müük

Äripäev kirjutas paar aastat tagasi, et Eesti Energial napib suure tõenäosusega nii poliitilist toetust kui ka majanduslikku võimekust Jordaania projekti omakapitali suurendada, mis tähendab, et ettevõte peab oma osalust Attarat Poweri emaettevõttes vähendama. Sandor Liive kinnitas toona, et osaluse müümisega jätkatakse, kuid kellele ja kuidas, selgub hiljem.

Jordaania projekti osaluse müügiga on Eesti Energia tegelenud peaaegu poolteist aastat – seda nii tõusude kui mõõnadega, kirjeldas praegu Sutter, lisades, et viimased kolm-neli kuud on olnud aga kõige aktiivsemad.

Eesti Energialt osaluse ostnud Hiina firma esindajad on Eestis käinud ja tulevad siia veel ka mai lõpus. Sutter tõdes, et Hiina kapital on väga jõuline. „Kui vaatame Lähis-Idasse või Aafrikasse, siis tõsisemad investeeringud on tehtud Hiina ja natuke ka Araabia rahaga. Euroopa raha palju ei näe,“ ütles Sutter. „Kuna neil palju konkurentsi ei ole, siis oskavad projektide ja finantseerimise eest küsida ka hinda, aga vähemalt asjad liiguvad. Hiina toimetab väga võimsalt.“

Katab kulu

Eesti Energia investeeris Jordaania elektriprojekti algusest kuni rahastamise lõpuleviimiseni peaaegu 31 miljonit dollarit. Kui palju Eesti Energia oma osaluse müügist teenib, ei nõustunud Sutter avaldama.

„Oleksin ise olnud valmis neist kohe rääkima, aga see oli teiste palve,“ rõhutas Sutter, kuid kinnitas, et projekti arendamisele kulunud 31 miljonit dollarit saab Eesti Energia kaetud. „Meil on erinevaid arendusprojekte, nii et kindlasti leiame sellele rahale hea kasutuse.“

Peale selle loodab Eesti Energia väikeosanikuna dividendidele, kuid ka nende suurus jääb praegu saladuseks. „Eks räägime sellest, kui tehing on lõplikult jõustunud. Ei tahaks praegu rääkida, kuigi meil on selge plaan ja nägemus olemas.“

Eesti Energial on käsil ka Utah’ projekt, mis on kolmandat aastat keskkonnalubade korraldamise faasis. Sutteri sõnul peaksid need selle aasta lõpuks käes olema. „Sõltuvalt nafta hinnast on plaan A: kui hind taastub, asume strateegilisi investoreid otsima, aga kui ei taastu, siis jääb külmutatud seisundisse. Jordaania projektiga võrreldes on ta muidugi väga varases staadiumis,“ ütles Sutter. „Oleksin selle raha pigem investeerinud arendustöösse, mitte maatükki.“