Ministeeriumi reegel: värbamise lõppvoorus saab eelise mees

„Roll, kus hüppekõrgus on ette määratud, ei ole mulle,“ ütleb Merle Kurvits. Sama suhtumisega murdis ta end tippu elektrimaterjalide äris, roolis rasketehnika ettevõtte läbi koroonakriisi ja vedas krahhi ajal vaguniäri. Aprillist juhib ta Eesti Raudteed.

Lapsepõlves kaunite kunstidega tegelenud Kerli Ats ei osanud uneski näha, et ühel päeval saab temast Põllumajandus-Kaubanduskoja juht. Viimased üheksa aastat on ta aga põllupidajate hingeellu sedavõrd sisse sukeldunud, et mõnes teises sektoris end enam ette ei kujutagi.

Feminism ei ole ideoloogiline vaidlus, vaid juhtimiskvaliteedi küsimus, kirjutab Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kai Saard.

Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutab juhtimisekspert Ülle Pind.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.